Täna on rahvusvaheline pagulaspäev, millega avaldatakse toetust neile, kes on sunnitud oma kodust lahkuma ning tunnustatakse põgenike julgust, jõudu ja vastupidavust sellel keerulisel teekonnal.

Ka meie nädalakirjas on seekord palju pagulasteemalist – intervjuud, ülemaailmne kokkuvõte eelmisest aastast ning ka soovitusi, mida tänase päeva tähistamiseks ette võtta.

Head lugemist!

Sõjad, muu vägivald ja tagakiusamine põhjustasid 2017. aastal sunniviisiliselt ümber asustatud inimeste arvu kasvu kõigi aegade kõrgeimale tasemele ja seda juba viiendat aastat järjest.  Ülekaalukalt enim mõjutab see arengumaid. Üks levinumaid eksiarvamusi on, et enamik pagulastest on asunud elama maailma põhjapoolkera arenenud riikidesse. Andmetest selgub, et tegelikkus on hoopis vastupidine – koguni 85 protsenti pagulastest on arengumaades, millest paljud on väga vaesed ja saavad väga vähe toetusi nende eest hoolitsemiseks. 

2017. aasta lõpu seisuga oli sunniviisiliselt ümber asustatud inimeste arv maailmas 68,5 miljonit. Nende seas oli 16,2 miljonit inimest, kes lahkusid oma elukohast sunniviisiliselt 2017. aastal kas esimest või mitmendat korda. See tähendab, et liikvel on suur hulk inimesi ja iga päev on oma kodust sunnitud lahkuma keskmiselt 44 500 inimest ehk üks inimene iga 2 sekundi kohta. Loe lähemalt

Riigikogu võttis 13. juunil vastu õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse, millega too saab riikliku inimõiguste asutuse rolli. Seadus ootab presidendi väljakuulutamist, et järgmisest aastast jõustuda. Sama seadusega määras Riigikogu õiguskantsleri ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalvemehhanismiks. Eesti Inimõiguste Keskus tervitab Riigikogu otsust ning loodab, et inimõiguste kaitse ja edendamise töö jõuab Eestis tänu sellele uuele tasemele. Loe lähemalt

Eelmisel nädalal oli Eestis visiidil Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Dunja Mijatović, kellega kohtusime ka meie. Volinik rõhutas pärast kohtumist, et inimõigused tagavad kõikidele inimestele olulise kaitse ja nendest tuleb juhinduda poliitika kujundamisel kõikides valdkondades, muuhulgas ka ambitsioonikate digitaliseerimise ja tehisintellekti projektide elluviimisel.

"Eesti on arenenud kiires tempos, kuid mõnedel selle maa inimestel on oht olla kõrvale jäetud. Et saavutada kaasavam ühiskond, peab Eesti võitlema eakate diskrimineerimise ja väärkohtlemise vastu, tegelema meeste ja naiste palgaerinevustega ja naistevastase vägivallaga, ning rohkem pingutama sotsiaalse ühtekuuluvuse loomisel” Loe lähemalt

Rotterdam on vana sadamalinn, mis on läbi aegade olnud kultuuride ristumiskoht. Eelmisel nädalal kohtusid seal Euroopa riikide mitmekesisuse kokkuleppeid ühendava platvormi osalejad oma iga-aastasel seminaril.

Mitmekesisuse platvormiga on liitunud praeguseks 21 liikmesriiki ja enamik neist oli kohtumisel ka esindatud. Eesti mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikku esindasid Kelly Grossthal ja Peep Ehasalu Eesti Inimõiguste Keskusest ning Estanc OÜ personalijuht Siret Raigla. Peep pani seminaril kuuldu-nähtu ka kirja. Loe lähemalt

18. juunil otsustas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eemaldada haiguste nimistust transsoolisuse. Transkogukond üle maailma on selle nimel teinud aastaid aktiivset selgitustööd.

Eelkõige aitab eilne WHO otsus kaasa, et transinimeste puhul ei kasutataks pealesunnitud steriliseerimist ja haiglasse paigutamist ning teisi tõenduspõhise meditsiiniga vastuolus olevaid meetodeid ja protseduure. Vaata lähemalt